Diftong ja hiatus

Sisu

• Diftong
• Difthongi rõhutamine
• Vaheaeg
• Sõnade rõhutamine vaheajaga
• Erinevus diftongi ja vaheaja vahel
• Näited diftongiga sõnadest
• Näited vahepealsete sõnadega

Diftong ja vaheaeg on heliahelad, mis võivad esineda sõnade sees. Diftong on täishäälikute liit ja vaheaeg on nende kahe hääliku eraldamine erinevateks silpideks.

Diftong

Diftongiks nimetatakse kahe erineva vokaali liitumist, mis hääldatakse samas silbis. Järgmised kombinatsioonid võivad moodustada diftonge:

• Avatud täishäälik (a, e, o) + suletud täishäälik o (i, u). Näiteks: lkeine, aplauSW.
• Stressimata suletud vokaal + avatud vokaal. Näiteks: vstnto, hELvo.
• Suletud vokaal + erinev suletud vokaal. Näiteks: cstisa, juicio.

Kui esineb interkalatsiooniga H, ei mõjuta see vokaaljärjestuse klassifitseerimist diftongiks või vahepealseks. Näiteks: prvõihibir.

Difthongi rõhutamine

• Diftongid on stressi üldreeglite järgi stressis.
• Rõhutatud avatud täishääliku ja rõhuta kinnise vokaaliga diftongides asetatakse tilde üle avatud vokaali. Näiteks: nuTico või murcstjärv.
• Kahest suletud vokaalist moodustatud diftongides asetatakse tilde teise hääliku kohale: acuifero, casuistica.

Millal saab diftongist pausi?

Diftong muutub vahepealseks, kui rõhutatakse nõrka vokaali (i, u). Sellisel juhul puruneb diftong ja tekib paus.

Vaheaeg

Vaheaegu saab moodustada:

• Avatud täishäälik (a, e, o) + suletud täishäälik (i, u). Näiteks: bkuniúl
• Avatud vokaal + avatud vokaal. Näiteks: tjavõirida
• Rõhutamata vokaal + sama rõhutamata vokaal. Näiteks: chiita
• Suletud täishäälik + kinnine täishäälik (mõned neist täpitähega). Näiteks hvõiíannab.

Sõnade rõhutamine vaheajaga

• Kahe võrdse vokaali või kahe erineva avatud vokaali vaheaegadega sõnad järgivad stressi üldreegleid.
• Rõhutatud suletud täishääliku ja rõhuta avatud täishääliku (või vastupidi) vahepeatusega sõnadel on suletud häälikul alati aktsent, hoolimata rõhureeglitest. Näiteks: habíkuni.

Erinevus diftongi ja vaheaja vahel

Erinevus diftongi ja vaheaja vahel seisneb selles, et diftongis ei rõhutata kunagi nõrka vokaali. Selle tingimuse tõttu ei lahku täishäälikud. Näiteks: violín.

Diftongi eristab vaheajast see, et vahepeatuses on omavahel häälikud, samas kui diftongis jäävad nad ühtseks. See eraldamine toimub ainult siis, kui rõhuline täishäälik on suletud. Näiteks: lend, geograafikía. 

Näited diftongiga sõnadest

a-cei- tee.	cst-da-des	mau-li-tee
a-cei-tuna	cui- täringut	mons-truo
ai-re	cui- anna	oi- mine
ais-lan-te	cuo-ta	pa-ra-gua
OLENai-nar	des-pei-nar	lkau-sa
am-bi-guo	sisse-cau-za-kaks	lkei- üks
a-plau-sos	eu-ca-huultelt huultele	plei-le
au-laar	Eu-geenius	rei-nar
au-ro-ra	Eu-Riietus	rui- tee
au-le	Eus-ta-quio	sai-ne-te
au-to-pis-ta	Feu- tee	tstm-bla
au-tor	gau-cho	trei-nta
bai- sina	gou-rmet	via-je
bEL-ei	guar-andma	vio- aeglane
cau-dal	hEL-SW	vio-le-ta
cau-sa	sisse-cau-le	vio-linna
cst-da-de-la	Lau-ra	via-jar

Näited vahepealsete sõnadega

a-cen-tú–või	con-fí–ja	mí–või
a-ctua-estuary	con-fi-te-rí–kuni	Mo-ne-rí–kunis
kuni–Teren-co	sinuga-n-gaú–ja	na-ví–või
kuni–ho-ga-rí-a	de-sa-fí–ja	või–í- tee
kuni–ho-arr	dí–kuni	või–ír
al-be-drí–või	d-fe-ctú–ja	lkkuni–ís
a-tkuni–úd	es-ca-lo-frí–või	plaan-tí–või
au-to-bio-gra-fí–kuni	on-nii-te-rí–kuni	psi-quia-trí–kuni
bal-dí–või	e-va-lú–või	lkú–kuni
bkuni–úl	frí–või	Rkuni–úl
bio-gra-fí–kuni	ge-o-gra-fí–kuni	res-frí–või
bú-hvõi	geo-lo-gí–kuni	rí–või
ckuni–jar	temavõi–í-na	istusí–kuni
auto-dio-lo-gí–kuni	ho-meo-pa-tí–kuni	Skuni–úl
ca-se-rí–või	hu-í-dkuni	nii-cio-lo-gí–kuni
cer-rra-je-rí–kuni	lkuni–úd	vo-ce-rí–või
chi–i-ta	merija–või	va-cí–või

Järgige koos:

• Diftong, tripthong ja vaheaeg
• Laused pausiga
• Teravad sõnad pausiga
• Rasked sõnad pausiga
• Esdrújulas koos pausi ja diftongiga