Sisu
The lüürika See on verbaalse väljenduse vorm, mis kasutab seda sõna sügava tunde, peegelduse või meeleseisundi edastamiseks. Seda mõistet kasutatakse sageli laulude, laulude ja romansside nimetamiseks ning lüürilist luulet ei tohiks mõista luule kui kirjandusžanri sünonüümina.
Sõna lüüriline See tuleneb Vana-Kreeka praktikast luuletaja saatmisel luuletajaga koos muusikariistade, näiteks leeloga (omistatud ka luule muuseumile Erato).
Lauldud või deklameeritud luulet eristatakse dramaatilisest või narratiivsest luulest selle poolest, et see on reserveeritud privaatsele, armastavale ja subjektiivsele valdkonnale. Pigem osutab ta lihtsatele vormidele ning meetri ja riimi kasutamisele, kuna tema huvi on suunatud pigem emotsionaalsele puhkusele kui vormide esteetilisele saavutamisele.
- Vaata ka: Luule
Mõned lüürika traditsioonilised vormid on:
- Ood. Asja, inimese (tavaliselt lähedase või kangelase) või olukorra kiitus või poeetiline kirjeldus.
- Eclogue. Pastoraalsele luulele omaselt vihjab see looduskeskkonna iseloomustamise kaudu tavaliselt bukoolilistele maastikele ja metsikutele kogemustele.
- Sonett. Luuletus, mis koosneb neljateistkümnest hendekaassilbilisest värsist (11 silpi) koos konsonantsriimiga, jagatud meloodilise struktuuri saavutamiseks omakorda kaheks neljaks ja kaheks kolmeks salmiks (nelik ja kolmik). Sajandeid peeti seda par excellence poeetiliseks vormiks.
- Eleegia. Valu, hüvastijätmise või hädaldamise laul0.
- Madrigal. Peamiselt armastusluuletus, lühikese pikkusega, kuid oma vormilt subjektiivne ja täis armastaja peaaegu konfidentsiaalset emotsionaalsust.
- Epigramm. Lühike laul, tavaliselt satiiriline, irooniline või mänguline, milles on näidatud luuletaja vaimukus ja vaimukus.
Näiteid lüürilistest luuletustest
- Lope de Vega "Sonett"
Sonett käsib mul Violante teha,
et olen oma elus näinud nii palju probleeme:
neliteist salmi ütlevad, et see on sonett,
pilkav pilkamine lähevad kolm ette.
Ma arvasin, et ma ei leia konsonanti
ja ma olen teise kvarteti keskel;
aga kui näen ennast esimeses kolmikus,
nelikutes pole midagi, mis mind hirmutaks.
Esimese kolmiku jaoks, kuhu sisenen,
ja tundub, et sisenesin paremal jalal,
Noh, lõpetage see salm, mille ma annan.
Olen juba teisel kohal ja kahtlustan endiselt
Käin läbi kolmteist salmi, mis lõpevad:
loe, kui neid on neliteist: see on tehtud
- Anonüümse autori "Romance del Conde Arnaldos" (fragment)
Kellel oleks sellist õnne
mere vetes,
nagu seal oli krahv Arnaldos
hommikul San Juan
jahile minnes
tema pistriku nuumamiseks,
nägin kambüüsi tulemas
kes tahab maale saada
küünlad toovad siidi
torzal kuld taglas
ankrutel on hõbe
peene koralli plaadid (…)
- Garcilaso de la Vega "Soneto XXIII"
Kuigi tõusis ja liilia
teie žestis kuvatakse värv,
ja et teie tulihingeline, aus pilk,
süttib südame ja hoiab seda kinni;
ja nii kaua kui juuksed, need veenis
kuld valiti kiire lennuga,
ilusa valge krae jaoks, püsti,
tuul liigub, hajutab ja ajab sassi;
võta oma rõõmus kevad
magus puuvili enne vihast aega
kata ilus tipp tipp lumega.
Jäine tuul närbutab roosi.
Kõik muudab valgusaega
sellepärast, et ta oma harjumust ei liigutanud.
- Francisco de Quevedo "Ninale" (sonett)
Kord pistis mees nina kinni,
ükskord ülim nina,
Kunagi oli üks nina ja kirjutus,
Kunagi väga habemega mõõkkala.
See oli halva näoga päikesekell,
kunagi läbimõeldud altaril,
seal oli elevant näoga üles,
Ovidio Nasón oli rohkem jutustatud.
Kord kambüüsi kannus,
kunagi püramiid Egiptuses,
kaksteist ninahõimu oli.
Kunagi väga lõpmatu nina,
nii palju nina, nina nii äge
et Annase silmis oli see kuritegu.
- Gustavo Adolfo Bécqueri "Rima LIII" (fragment)
Tumedad pääsukesed tulevad tagasi
nende pesad ripuvad teie rõdul,
ja jälle koos oma kristallidega
mängides nad helistavad.
Aga need, mida lend pidurdas
teie ilu ja minu õnne mõtiskleda,
need, kes õppisid meie nimesid ...
Need ... ei tule tagasi!
Põõsas kuslapuu naaseb
oma aiast seinad ronimiseks,
ja jälle õhtul veelgi ilusam
selle õied avanevad. (…)
- Rosalía de Castro "must vari" (fragment)
Kui ma arvan, et sa lahkusid
must vari, mis mind hämmastab,
minu pea jalamil,
tulete tagasi minu üle nalja visates.
Kui ma kujutan ette, et sind pole enam
sama päikese käes, mida sa mulle näitad,
ja sina oled täht, mis särab,
Ja sina oled see tuul, mis puhub (…)
- Ernesto Cardenali "Kui te kaotate ..."
Kui ma kaotasin teid, olete teie ja mina kaotanud:
Ma sellepärast, et sina olid see, keda ma kõige rohkem armastan
ja sina sellepärast, et ma olin see, kes sind kõige rohkem armastas.
Kuid meist kahest kaotate rohkem kui mina:
sest ma saan armastada teisi nii, nagu ma sind armastasin
Kuid nad ei armasta sind nagu mina
- Rubén Darío "Margarita, meri on ilus" (fragment)
Margarita, meri on ilus,
ja tuul
Sellel on apelsiniõie peen olemus:
oma hinge.
Kuna sa oled minust kaugel,
päästa, tüdruk, leebe mõte
et ühel päeval tahtis ta sulle öelda
lugu. (…)
- Antonio Machado "CXXII"
Ma nägin unes, et sa võtsid mind
mööda valget rada,
keset rohelist välja,
mägede sinise poole,
siniste mägede poole,
rahulik hommik.
Tundsin, kuidas su käsi minu käes oli
oma käsi kaaslasena,
su tütarlapselik hääl minu kõrvas
nagu uus kell,
nagu neitsikell
kevadisest koidikust.
Nad olid teie hääl ja teie käsi,
unistustes, nii tõsi! ...
Elav lootus, kes teab
mida maa neelab!
- Juan Ramón Jiménezi "lõplik reis"
Ja ma lähen. Ja linnud jäävad laulma;
ja minu aed jääb oma rohelise puuga,
ja oma valge kaevuga.
Igal pärastlõunal on taevas sinine ja rahulik;
ja nad mängivad, nagu täna pärastlõunal mängivad,
kellatorn kellad.
Need, kes mind armastasid, surevad;
ja linn saab igal aastal uueks;
ja selle lillelise ja lubjatud aia nurgas,
minu vaim rändab, nostalgiline.
Ja ma lähen; ja ma olen üksi, kodutu, puuta
roheline, valget kaevu pole,
ilma sinise ja rahuliku taevata ...
Ja linnud jäävad laulma.
- José de Espronceda "Piraadi laul" (fragment)
Kümne suurtükiga bändi kohta
Tuul nende purjedes,
ei lõika merd, vaid lendab
briga purjekas.
Piraadilaev, millele nad helistavad,
tema vapruse, kardetud eest
igas teadaolevas meres
ühest piirini. (…)
- Fray Luis de Leóni "Ood I - pensionäride elu" (fragment)
Milline puhanud elu
see, kes põgeneb hullu maailma eest,
ja varjata edasi
tee, kuhu nad on läinud
vähesed targad mehed, kes on maailmas viibinud;
See ei varja tema rinda
uhke suurriik,
ega kuldset lage
imetletakse, toodetakse
tark Moro püsivas jaspises! (…)
- Marqués de Santillana "Vaquera de la Finojosa" (fragment)
Nii ilus tüdruk
Ma ei näinud piiri peal,
nagu lehmatüdruk
Finojosa.
Tee ehitamine
pärit Calatraveñost
Santa Maria juurde,
unest lüüa saanud,
läbi karmi maa
Kaotasin võistluse
Nägin kauboi
Finojosa. (…)
- Jorge Manrique "Coplas de Don Jorge Manrique oma isa surma eest" (fragment)
Pea meeles magavat hinge,
elustada aju ja ärgata,
vaatamine
kuidas elu veedetakse,
kuidas surm tuleb
nii vaikne;
kui kiiresti nauding läheb,
kuidas pärast kokkuleppimist
annab valu,
kuidas meie arvates
mis tahes minevikus
See oli parem. (…)
- Federico García Lorca "valatud veri" (fragment)
Ma ei taha seda näha!
Ütle kuule, et ta tuleks
Ma ei taha verd näha
Ignaciost liival.
Ma ei taha seda näha!
Kuu lai.
Vaikse pilve hobune,
ja unenäo hall ruut
pajudega tõkkepuudel. (…)
Vaata ka:
- Romantismi luuletused
- Lühiluuletused
- Poeetilised kujundid
