Sisu
The apostroof See on retooriline kuju, milles lühidalt lõhutakse kõne, dialoog või narratiiv, et kutsuda välja kujuteldavaid või tegelikke tegelasi. Selle ressursiga proovite püüda vastuvõtja tähelepanu ja edastada tunnet, ideed või mõtet.
Näiteks:
Oh kurvad tumedad pilved
kui kõvasti sa kõnnid, vii mind sellest kurbusest välja
ja vii mind honduuriasse
merest kuhu lähed!
(Gil Vicente, Rubena komöödia).
Üldiselt kasutatakse apostroofis teist inimest ja mõnel juhul koosneb see “kiidusõnast tühisuse poole”. Lisaks kaasnevad selle näitajaga tavaliselt hüüumärgid või küsimärgid.
Kuna selle ressursi eesmärk on köita sõnumiga kokku puutunud inimese tähelepanu, kasutatakse seda tavaliselt kõnedes, mis on mõeldud edastamiseks suuliselt, näiteks näidendi stsenaariumis. See on ka luules laialt kasutatav ressurss.
See kirjanduskuju oli väga korduv Vana-Kreeka näidendites, kus tegelased hääldasid näidendeid avalikkusega seljaga.
- See võib teid aidata: lüürilised luuletused
Näiteid apostroofist
- Oh vooruslik, suurepärane sõda!
Teie kaebused olid tingitud,
sinus elavad meie surevad inimesed
au eest taevas ja kuulsus maa peal,
sinus ei eksi kunagi julm oda
nin kardab sugulaste valatud verd;
tühistage konkordid teile, meie inimesed
sellistest soovidest ja nii suurest ärevusest.(Juan de Mena, Fortuna labürint)
- Oh öö, mida juhtisite!
Oh ööd, armsam kui koidik!
Oh öösel, mis sa kokku panid, Armastatud armastatuga,
armastatud ümber armastatud!(Püha Risti Johannes, Pime öö)
- EluaegMida ma sulle anda saan
minu Jumalale, kes elab minus,
kui see ei kaota sind
paremaks, et Temast rõõmu tunda?(Jeesuse püha Teresa, Elan omaette elamata)
- Pärast Oh hüsteeria lill!sa nutsid ja naersid;
su suudlused ja su pisarad olid mul suus;
su naer, lõhn ja kaebused olid minu omad.(Ruben Dario, Karikakra lill)
- Tule, õrn öö, õrn ja sünge öö,
anna mulle mu Romeo ja kui ma suren,
lõika see tuhandeks pisikeseks täheks:
taevas näeb nii ilus välja
et maailm, armunud öösse,
lõpetab kummardava päikese kummardamise.(William Shakespeare, Romeo ja Julia).
- Hiiglaslikud lained et murdud möirgades
mahajäetud ja kaugetes randades,
mähitud vahtplastidesse,
Võta mind endaga kaasa!(Gustavo Adolfo Becquer, Riim LII).
- Ja ta ilmus alasti kõik ...
Oh kirg minu elus, luule
alasti, minu igavesti!(Juan Ramón Jiménez, Tuli esiteks puhas).
- Oh magusad rõivad minu kurja eest leitud,
armas ja õnnelik, kui Jumal tahtis,
koos olete te minu mälus
ja temaga koos minu surma võlu!(Garcilaso de la Vega, Sonett X)
- Jätkake: retooriliste või kirjanduslike tegelastega
